Kristin

oled sa vahest tundnud viha iseenda vastu ? oled pettunud iseendas ja ei suuda oma tegudega leppida. sulged silmad ning lihtsalt mõtled .... mõtled elu üle järele. sel hetkel tundub nagu jookseks terve elu silme eest läbi.  silmadest voolavad pisarad ja kõhus on süümekad ... tunne et tahaksid kõik heastada, mida oled teinud.  logid msn'ist välja, paned telefoni hääletu peale ning lähed istud voodile. embad kaisukaru, keda pole aastaid käes hoidnud ning mõtled... mõtled  miks kõik küll läheb nii kiiresti . alles oli see aeg, kui olid väike. polnud muresid, polnud probleeme.  kuid me kasvame, elu läheb edasi ja aega peatada ei saa. sa kordad endale, et ei tee neid asju enam kunagi ning üritad kõik lihtsalt valju muusika alla matta. kuid ei ... mida kord juba oled teinud ja kahetsenud, neid sa ei unusta. sa ehk küll ei mäleta mingi aja pärast tülide põhjuseid, kuid tead et need on olnud .   jah, elu on raske, kuid sellejaoks ongi meil meie sõbrad, õed/vennad ning vanemad.  pole olemas inimest, kellest ei hoolita.  alati on keegi, kes hoolib, isegi kui ta seda ei avalda .... ta siiski hoolib ja on olemas ...