pühapäev, 18. märts 2012

It's hard:
when someone special ignores you

It's harder :
pretending that you just don't care



ja see algas ... natuke vabadust.  lõpus oli küll täitsa tunne et appi ei suuda enam. pinge oli üpris suur.  kooli lõpus see pinge kahekordistub. võeh.
käisin laupäeval tartus ka,  see poiss kes rääkima tulin seal oli naguu so awsome, sula ära . :D   sain vajalikud asjad ja siis tulime bussiga tagasi.  uni oli niii suur .  olin natuke aega jõgeval ja siis uuesti bussi peale. nüüd on bussisõidust üpris siiber, kuigi homme jälle. :D     tulin igatahes palamusele ära.

 " kas pakud enamat, olen väga huvitatud, kui vanus lubab. tulen rootsist sinna kohe "    :D:D:D
nii ütles mullemingi mees, kes tuli lihtsalt rääkima. ja ta mõtles seda väga tõsiselt,  vastikud vanamehed.
jõgeva linnas on ka selliseid kes sulle järgi vahivad ja kommenteerivad. oh why ?!


ja ma unustasin eile terveks päevaks ta ära ... võino kas just unustasin, kuid ma ei mõelnud sellele.  pärast imestasin.  ju mõni mõjub nii, et mu mõtted ei lähe enam tema peale.  so guuuud.    
õhtul/öösel oli mul niinaljaks, kuigi algul ajas vihale. kuid kes ikka kaua viha suudab pidada ?!:D:D

anyways lähen ma kohekohe jõgevale, teen oma totaalse muutumise ära, ravin ennast veel ja jään kõike head ootama, mis peaks kohekohe tulema. :D

Tumblr_lzvc5uizfr1r59jx0o1_500_large 

Kommentaare ei ole: