“Siis kui vaatasin sinu silmadesse , tahtsin olla esimene . Tahtsin olla esimene , kes oleks saanud sind üllatada. Kes oleks saanud kallistada sind uue päeva alguses . Kes oleks saanud öelda sulle need tähtsad sõnad .
Jah ma olen liiga jäine , kuid ma olen valmis muutuma . Jah ma ei ole tõsine , kuid ma olen valmis vaeva nägema .”
ja ma olen oma valikus sügavalt pettunud. miks ma ei kontrollinud. miks ma ei küsinud teistelt. nüüd on vist juba hilja, kuid ma veel otsin väljapääsu .
ja täna oli tappev päev. ühiskonna ja ajaloo kontrolltööd , + keemia. ja ka täna mu pea valutas. pean arsti külastama, sest see asi pole enam normaalne.
homme lähen teatrisse, kõige naljakam selle juures on see teadmatus. ajab naerma.
ja ma ei mõista kuidas mõnel õnnega nii vedanud on. mida head nad siis teinud on, et nad sellises õnnejunnis istuvad ? SITTAGI. nad pole midagi teinud, kui siis vaid halba. ei mahu pähe.
ja ma isegi tean juba oma reedeseid plaane. see juba igareedene üritus meil :d aga te teised kõik minge ikka kooli diskole , hea ju põnnidega ringi joosta ;)
kuu lõpus ootab mind Rootsi kruiis. mau. miks mul on küll tunne, et see tuleb niiii hea . :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar