kui vahest ma kahtlen, siis hetkel olen ma täiesti kindel, et üks viimase aja parimaid päevi oli eile. lihtsalt kõik läks hästi. vene keeles oli tõsine üllatus, kui ma aknast välja vaatasin. õnneks helises kell samal ajal. tormasin klassist välja tema juurde. vähemalt polnud ma ainuke kes üllatus . :D ja oeh .. ma ei oskagi kohe sellest rääkida midagi. võimas tunne, sõnu pole vaja. peale seda seisin ma nagu peata kana, ei suutnud meenutada mis ma nüüd tegema pean või kuhu klassi ma minema peaks. väga epic. aga vähemalt oli endal tuju hea. peale kooli ... või siis õigemini õhtul sain ma hans kristjaniga kokku. ma polnud teda vist juba kolm nädalat näinud. müstika. kõndisime, rääkisime ja nalja jagus küllaga, mis siis et mõlemal oli niii külm. ja see oligi teine asi mis mu päeva veel paremaks tegi. lõpuks tulin koju siis õppisin biod ja magama ära.
täna , bios oli töö. ei kujuta ette. mulle pole antud lihtsalt pead, mis jätaks kõik asjad meelde. maei saa sinna midagi teha. ajalugu polnud täna nagu ajalugu . teised vaatasid mingit esimest multikat vist või ma ei tea mitmes see oli . meil lauraga selleks aega ei jäänud. vihiku illustreerimine ennekõike ( mis siis et seest poolt ).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar