teisipäev, 8. november 2011



.... ütleb:
õues on sügisilmad, need samailusad kui su silmad :)


selle peale ei oskagi kohe midagi öelda, lihtsalt nii niii awie . ( a )

ja mul on kodus olles sügismasendus või kas ikka on ?
kui ma temaga rääkida saan siis tunnen küll ennast kui pilve peal,
judin käib üle selja ja sees hakkab põksuma.
see tunne on mulle tuttav kuid kas see on jälle vale ?   see paneb kartma. ma ei taha. ma ei taha et see oleks vale, ma ei taha seda läbi elada sama valusalt.

ja paljud ütlevad ' oi sul on sünnipäev varsti' alati tahaks vastu öelda  oi ja siis?     kuna see on nii fake. kahepalgelisus. tere tulemast.
veerand on algand paremini kui eelmine, kas see tõotab head ? ma loodan.   ja ma tean et ma olen kirjutades hoopis teine inimene kui reaalmaailmas.  lihtsalt kirjutades istud nagu omas mullis.  roosas mullis ja ei tahagi sealt välja. iseenda parim sõber.
üllatusin täna ühes . ma vist igapäev üllatun kelleski.
vahepeal on tunne et ma lihtsalt ei saa mõndadega koos olla, nad tunduvad nii lapsikud ja ei mõista kus on piir.  hallo, aeg on laste maailmast välja tulla. nii meenutab aega kui sai kõik vaid ühe lausega -  ma ei mängi sinuga kui sa seda mulle ei anna . sellega olid kindlustanud omale sobiva.
aga enam ei ole nii.
ja ma pean apteeki külastama ... jälle.

kohe näha, et jätsin ühe päeva vahele, mul on non-stop jutt, ainult vatran ja vatran. ma teadsin eile täpselt, et pean midagi tähtsat siin ütlema ... jah, tüüpiline. see ei ole mul enam meeles.

ja te võite mulle vessarit laenata, ei taha küll nii avalikult küsida, aga kui nii siis niii. ehk siis, andke teada kes mulle laenata julgeb. ma ausalt ei lõhu ära ja kahjuks pole ma seda endale veel ostnud. kuigi plaan on.

Kommentaare ei ole: