07072016

Ma hakkan juba harjuma sellega, et kui mulle söödetakse ette kaks valikut - n.ö "sile otsetee" või "ringiga künklik tee", siis pean mina läbi käima selle pikema ja raskema. Ja siin ei olene see isegi minu valikust. Ma ei vali teadlikult endale raskemat teed läbida, elu lihtsalt ei lase mööda seda lihtsamat teed minna.

Näiteks, kui me saime R'ga teada, et saame selleks õppeaastaks korteri, siis anti meile ka kohe teada, et pole veel kindel, kas saame selle juba juulis või peame ootama novembrini. Nüüdseks on asi selge ja nagu võib arvata, me saame korteri alles novembriks. Kuid me otsustasime siiski selle korteri kasuks, hind oli niivõrd soodne, et seda käest lasta. Ja paar kuud rongiga käia ei ole ka veel maailmalõpp. Loodan, et kõik läheb plaanipäraselt ja sünnipäevaks oleme juba meie armsas kesklinnakorteris end sisse seadnud.so exciteeed.