You know that this is just a fairy tale, right, sweetheart ? I mean, things don't always happen like this in real life.
otse välja öeldes oli sittt öö mul. õudne oli lausa. kõik need külmavärinad ja vesised silmad, ise tegelt samal ajal niiiii vihane olles. eitaha üldse selliseid asju kogeda. magama jäin vist viie aeg, siis nägin ka und. tavaliselt ei näe. ja seegi oli nii kummaline. uus kool, uus linn, uus elu, võõrad inimesed.mõtlesin, et ostan endale rohud täna ära, aga ei jõudnudki apteeki. ärkasin, sättisin ja tulin palamusele ära.
nüüd tuleb välja, et tegin jälle vale otsuse selle tulekuga. oleksin ühe juurde saanud : )
anyways käisin natuke aega tagasi poes, rohkem minna ei tahaks . niii märg on ja niii pime . ma viimasel ajalhakkand rohkem pimedust kartma kui tavaliselt ( mitte, nagu mingi väike laps kes ei julgepimedasse tuppa minna, mitte seda :D ). ja need tänavavalgustid ... ma ei tea mis kamm mul nendega on. igakord kui mööda kõnnin, kustub tuli ära. liisu juba naerab selle üle. :D aga jah, see on tõesti väga imelik. alguses mõtlesin et see ühe lambi viga lihtsalt, kuid nüüd kustuvad ka palamusel nad ära. ei imesta siis miks ma pimedas käin eks.
siia jään ma ka reedeni vist või laupäevani. oleneb täitsa kui keegi midagi välja ei paku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar