reede, 21. oktoober 2011

that awkward moment when you remember a moment in your past and feel embarrassed again.

mjau,  väike vaheaeg saabus. koolis oli ülim lebo. esimeses saime tunnistused juba kätte, 3 nelja, ülejäänud viied. võib rahule jääda aga aga nendest neljadest kaks oleks vabalt saanud viied olla. mu oma lohakus, parandan ennast nüüd...  vilistlased olid tundides ja rääkisid. üks rääkis nii kiiresti ja oh jumal, rääkis sellistest asjadest millest lihtsalt polnud võimalik aru saada . ja oma kiire jutu vahepeale ütles ' te ei saa nagunii midagi aru ' ning vuristas edasi. nalinali. neljas oli aktus, külmavärinaid tekitav. ma isegi ei tea kas peale seda oli veel tund või mitte, igastahes ma ei läinud. tulin koju ja üldse mul kogu päev lebo olnud. telefoni uurind. naljakas on kuulda kuidas mõni teisest räägib et ' nagunii lööb kusele' jne  kuigi ise on hullem kusik ( vabandust ). aga eks mul on ka oma teooria, miks ta sellest üldse rääkima tuli . good for you.
õhtul nüüd hakkasid peas mingid imelikud  valud, väikeste vahedega lööb sellise valu nagu oleks mingi kurikaga pikku pead saanud. niivalus.   ja mõnes mõttes võiks homne õhtu juba kiiresti tulla. :)
Tumblr_ltffaam8a51r2qi9wo1_500_large




Kommentaare ei ole: