hommikune olukord ajas ikka tõsiselt närvi. isa ajas üles et ma pean palamusele ikka kaasa minema ja siis enne minekut ütleb et Sa ei tule kaasa ja veel jumala kurjalt, nagu wtf. ja lõpuks ütles et kui ma tahan siis võin tulla. jah eks ma ikka läksin, otsustagu teine kord siis ära. õppisin õppisin ja käisin linnas ja olin niisama ja siis sattusin jälle millelegi peale mis mind järjekordselt endast välja viis. mida rohkem ma seda näen, seda enam ma ennast süüdistama hakkan .... viimane pingutus koolis ka , saan hakkama. vaheaja plaane või selliseid hetkel ei olegi, ega see kaua ei kesta ka ju. ah ja mu telefon andis jälle otsad. tuli parandusest, maksin kena hinna , telefon töötas umbes 12 tundi ja viskas pildi lõplikult jälle tasku. aujeeee. tegelt ma oma praeguse lutsu üle olen täitsa uhke, selline mini, kaob pihku ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar