oktoobris on juba irooniline rääkida, et hirmutav on olla abiturient, 12nda klassi õpilane. alles ma mõtlesin kuskil kuuendas klassis, et kui tore oleks olla juba viimases. ei, ei ole üldse tore. see on kui aasta enne musta auku. ma ei tea üldse enam, mida ma peale gümnaasiumit teen.
nii palju asju on koolis vaja teha ja need hindevolaskid. krutskeid täis ja tahavad aina kõveramad olla.
üldjuhul aga ei saa üldse kurta,
muresid ju nagu oleks, aga kui sul on olemas sinu enda inimene, kellele saad toetuda ja kellega koos olles end nii hästi tunned, siis on kõik hoopis kergem ja parem. selle eest olen ma talle tuhat korda tänulik.
lisan rohkem pilte kui juttu.
mu armsad.
Otepää rattamaraton
Keveni 18
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar