kutsikad

Meil oli rebastenädal koolis. Kõik arvavad ilmselt, et raske on olla rebane, kõik piinavad neid jne aga tegelikult üritage olla abiturient ja kõike seda korraldada. Teha nii et kõigil oleks hea. Me pidime nii palju jamama, meil oli nii palju tülisid, oh kui õudne see oli.
Aga lõppkokkuvõttes läks kõik hästi ja meie armsad rebased tulid kõigega ilusti toime. Igaüks sai omale enda rebase.
ma ei saa mainimata jätta ka ühe rebase kirjutatud kirju, millest pildi lisan ka.

see mis meie vahel on, on kui terrorist ja pomm

miks ma kunagi õigel ajal ei kirjuta asjadest? 

oktoobris on juba irooniline rääkida, et hirmutav on olla abiturient, 12nda klassi õpilane. alles ma mõtlesin kuskil kuuendas klassis, et kui tore oleks olla juba viimases. ei, ei ole üldse tore.  see on kui aasta enne musta auku. ma ei tea üldse enam, mida ma peale gümnaasiumit teen.

nii palju asju on koolis vaja teha ja need hindevolaskid. krutskeid täis ja tahavad aina kõveramad olla. 

üldjuhul aga ei saa üldse kurta,  

muresid ju nagu oleks, aga kui sul on olemas sinu enda inimene, kellele saad toetuda ja kellega koos olles end nii hästi tunned, siis on kõik hoopis kergem ja parem.  selle eest olen ma talle tuhat korda tänulik.

lisan rohkem pilte kui juttu.

 mu armsad.

 Otepää rattamaraton

 Keveni 18