vahel on vaja hetke omaette, vaja korrastada oma mõtteid ja välja noppida sealt need olulisemad. olulised nii sulle, kui teistele. see hetk, kui sa pead andma kindla vastuse, peab olema su pea kõik selge. ei mingeid kahtlusi ega kõhklusi. sa ei tohi karta, eitohi pöörata pead, ei tohi teha valet otsust ... ja see kõik on nii raske. kogu keha nagu tarduks, ei oska enam mõelda ega öelda. tunne, et ei saa hingata, et mattud kõige selle alla. ja siis ta seisab seal, sinu ees ja ootab vastust. tema ju ei kuule su mõtteid, ei näe milline segadus seal valitseb, ei tea, et su ainuke soov on olla lihtsalt kindlalt tema juures, teades et ta ei kao mitte kuhugi, et ta jääb alati sinu juurde. ta ei hülga sind nii, nagu seda on teinud kõik teised. soovid, et just tema kõik su haavad parandaks, kuid kardad et ta võib mitte ootama jääda ja edasi liikuda. kardad rääkida välja kõike su sees toimuvat. ja siis sa lihtsalt seisad seal, vaatad oma kristallsilmadega teda ja pisarad voolavad mööda põski kuid ei mingeid sõnu ....
ma ei mõista viimasel ajal üldse inimesi ja nende tegusid. see, kui nad üks hetk tekitavad tunde et nad ongi erilised ja siis teine hetk näitavad, kui ükskõik neid tegelikult on.
aru saanud, et no abs kedagi ei saa usaldada. ainult iseennast, kui sedagi. õnneks mul on paar parimat, kellele toetuda.
ja ma olen nii kehv blogi pidaja, koolis on vägaväga kiire. 8 tundi võtab ikka tõsiselt läbi. suutsin isegi haigeks vahepeal jääda, aga õnneks on nüüd jälle kõik üpris korras.
hakkan nüüd ka rahvatantsus käima. öeldi küll, et võibolla tehakse mingitmoodi 'koostööd' ka palamuse C-segarühmaga, aga vast ikka mitte. ma ei taha kuidagi õel tunduda, aga ausaltöeldes ma ei tahaks ... eks näeb siis.
ja eelmine nädalavahetus käis joonas , käisime mängul ja olime niisama siin. täna ( neljapäev ) käisime klassiga Jääajakeskuses, vähemalt sai nalja .
reedel palamusele ära, vaatab mis õhtul teeb ja laupäeval teeb traditsioonilised tiirud Paunvere laadal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar