laupäev, 17. september 2011

never take someone's feelings as a joke. You will never know how much it hurts.

tükk aega mõtlesin, kas kirjutada või mitte, sest ega tegelt midagi rääkida ei olegi. ilm oli täna nii muutlik, päike, vihm, päike, vihm. sügisjooks oli ka, vend käis seal. ja palamusel  aina rohkem tekib uuendusi ja muudatusi. ei jõua lõpptulemust ära oodata.  anyway mis ma siis tegin ... kuna ema pikemat aega ajab , et ma peaks oma kapi ära koristama, siis täna koristasingi. mul on alati ettekujutus olnud et mul on väga vähe riideid tegelt, aga kui ma tänan kõik kapist välja tõmbasin siis toppisin ma 2 tundi neid tagasi. sain paljudest asjadest lahti ka, mis niisama ruumi võtsid. õhtul kui poes käisin siis pmt oleksin säästuka uksega pikku pead saanud. unbelievable eks .  eriti kui need on veel ise lahtiminevad uksed. njah, mina ikka suudan. koduteel nägin poisse ka , 
rääkisime natuke juttu. igastahes olen ma kahevahel, kas minna homme otepääle või mitte. dilemma. 

Tumblr_lqz5gtagxx1qkcgpwo1_500_large

Kommentaare ei ole: