ma panen su kappi, et keegi teine sind ei saaks ...

mul tuli mõte et ei kirjuta enam blogi nüüd enam mõnda aega üldse. võibolla ainult siis kui midagi suurt toimub.  ma ei tea isegi miks ma nii nüüd teen,  aga ma tunnen üldse kuidagi ... tühjust ?  see pole just õige väljend aga muud ma öelda ei oska.  võibolla ka sellepärast, et ma olen nüüd tõeliselt kaotanud. selle mängu ma igatahes kaotasin ja see oli ... ütleme nii et ma pole mitte mitte mitte mitte kunagi nii tundnud.  ma pole tundnud sellist õnne ja kaotust korraga.  suht metsik. jaaaa nüüd on tõsiselt aeg eluga edasi minna, " kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja "   ja mina tahaks veel silmad peas ringi käia.  ainuke mis ma kardan, on et ma lihtsalt kukun sellesse auku tagasi sisse, mis ma ise olen endale kaevand. aga hea küll , mul on nüüd nii umbes nädal aega mõelda mida ma teen selle kõigega. nädal sest ....  hea et ise tean.  ja seda peab ka mainima, et´tagasi vaadates pole ma oma poolt suve üldse õigesti kasutanud. ma panen kõigega nii puussse.  mul on mingi pubekas peal v ? :D:D:D mina ei saa ju aru  mis mul viga on.  mingi hetk lihtsalt käib plaks jamul on tuju kadunud. kasvõi üks vale sõna või asi midama näen võib mu tuju automaatselt pimedusse viia. not chuul. ma olen ühespettunud, just avastasin seda. ta küll ei teinud midagi valesti aga ma lihtsalt olen, okei raske seletada, hea et ise aru saan. aga ma vähemalt loodan et ta sellest rääkima ei tule, ma ausalt murduks.  ja maolen juba küllaga rääkinud ,aeg asjad kokku pakkida.  aja selle kõige kohta pole mõtet küsida, see oli mu emotsionaalne hetk, enamasti ma poleselline ; )