pühapäev, 26. detsember 2010

everybody shut up

                             

heiii mu musipallikesed .   mul on siuke tunne , et ma alustan vist igat postitust umbes taolise lausega , aga no nvm .  igastahes oli eile õhtul lõbus ja mõnesmõttes ikka no niiiiiiiiiii igav.  mul polegi  vist niiigav olnud , kui seda oli eile.  aga jeah lõbus oli sellepärast , et meil olid külalised. võino vanematel olid ja siis nad ajasid nii lolli teksti , mida oli lihtsalt liiganali kuulata : d
ohissand , oleks te näinud milline mu soeng täna ärgates oli , hahaha . pole varem juuksed nii püsti ja sassis olnud . suht nõiaella : dd
igastahes täna mingi aeg helistas juho , kutsus välja . no eks ma siis läksingi , lootusega et " täna ma lumme ei kuku " .  aga no kus sa sellega  . juba esimestel minutitel olin lumes pikali .   ants, viktor ja liisu olid ka. mm pärast tulid karmen ja laura ka  ,  mm jah . tegelt  sai suht vähe aega väljas olla , kuna mul hakkas jube külm .  hakkasin siis kodupoole minema ja selle ajajooksul olin ma kindlalt kümme korda lumes pikali, kui mitte rohkem eitegelt no naljakas oli , aga üliikülm oli ka ...   ma ei taipa , rahvast oli palju , aga just mina pidin koguaeg pikali olema , pole üldse aus -.-  : dd
igastahes koju jõudes tulid just vanemad ka koju .  hah natuke nali oli vaadata , mis nägusid isa tegi , kui ma saatsin ta tagasi autosse ühe asja järgi : ddd    homme ma lähen ka ühte kohta , ühte salakohta ::  eitegelt jap , eks ma homme räägin teile siis , kus ma käisin . : ))
ja denisist on kahju , kes peab praegu kipsiga kodus olema :  // 

tegelt ma tahan suuvveeeeeee , see talv on juba üle viskand , võino see tuisk , lumi ja külm . misiis et talv alles algas . aga lihtsalt jube nõme on , et see lumi sulle näkku tuiskab ...

ja ma olen siin mõelnud , et ma olen ju nüüd lõpuks saanud selle ,mida ma olen tahtnud .  aga ma ei ole siiski õnnelik . selline tunne , et ma olin ennem isegi õnnelikum  ... oeh jah , raske on .. arvatavasti ei paista see välja , aga seesmiselt olen ma suht katki ..    ema on vist ainuke , kes on seda märkand , sest ta küsib igakord kui mind näeb et " kas midagi on juhtunud ? " ..   tahaks kellelegi seda kõike kurta , aga ma ei oska seda sõnadesse panna . seda peab tundma ..  ja tegelt tahaks ma minna kuskile , kuhugi siit eemale . olla oma praegusest elust eraldatud , et pea selgeks saaks . võibolla siis tagasi tulles oleks kergem , aga mul pole ju kuhugi minna  ...   igastahes tahaks hetkel  sellise inimesega rääkida , kes ma sama läbi elanud / tundnud ...  : )






Kommentaare ei ole: